Tehisintellekt hakkab lahendama suuri probleeme

Selleks, et masinad õpiksid, on vaja luua mitmeid kihte erinevaid algoritme. Neid kutsutakse närvivõrkudeks, mille eesmärk on kiiresti ja efektiivselt töödelda pilte, tekste ja kõnet.

Lõppeesmärk on, et masinad suudaksid sarnaselt inimestele otsuseid teha. Sellest punktist oleme praegu aga kaugel, ütles Google Braini kaasasutaja Andrew Ng.

Google Brain asutati 2011. aastal ja esialgselt oli see osa futuristlikust ja saladuslikust Google X divisjonist. Nüüd on Google Brain viidud ettevõtte teadusuuringute osakonda.

Google avaldab küll Brainis tehtavaid uuringuid, kuid organisatsiooni struktuur hoitakse saladuskatte all. Ettevõte ei taha avalikustada, mitu inimest Brainis töötab.

Tehnoloogia aitab lahendada suuri probleeme

34-aastane Le, kes on saanud arvutiteaduses doktorikraadi, töötab Google Brainis juba neli ja pool aastat. „Maailmas on väga vähe inimesi, kes saavad aru, kuidas masinaid õppima ja mõtlema panna,“ ütles Le. „Põhjalik õppimine on uus valdkond.“

Valdkonna arenemine köidab aga inimeste tähelepanu, sest tehisintellekt võib aidata tegeleda suurte probleemidega nagu haridus ja kliimamuutused. Näiteks saab kaugsensoritega koguda keskkonnaandmeid üle maailma. Praegu on need andmed suuresti töötlemata, kuid masinad võivad tulevikus olla abiks mustrite tuvastamisel ning lahenduste leidmisel.

„Ma olen enesekindel, et tehisintellekti areng lähitulevikus ei peatu ning kasv saab olema kiire,“ kirjutas Ng portaalis Quora. Ng töötab praegu Baidus teadusuuringute juhina.